Suvega rütmi leidmine

Juuni on ookeanikuu ja põhjapoolkeral suve esimene täiskuu. Tavaliselt on see ookeanikaitsega tegelevate inimeste jaoks kiire aeg, sest peetakse koosviibimisi tähistamiseks, läbirääkimisteks ja ookeanide tervisega seotud väljakutsete ootuseks. Mõnel aastal saabub töörahvapüha ja mul on tunne, nagu poleks ma üldse aega veetnud, kuigi veedan iga päev mõeldes, mida saaksime teha ookeani külluse taastamiseks.

See suvi on olnud teistsugune. Sel suvel olen olnud lähedal hüljestele ja öökullidele, kalakotkastele ja pringlitele – ja kogu elule allpool nähtamatut. Sel suvel käisin esimest korda kümne või enama aasta jooksul kajakisõidul. Sel suvel telkisin saarel ja vaatasin, kuidas kuu mu telgi kohale tõusis, kuulates lainete loksumist kaldal. Sel suvel võtsin vastu kutse liituda sõpradega paadisõidul, et õhtust süüa mõne linna taga ja koju tagasi säravas päikeseloojangus. Sel suvel sain oma lapselapse viia tema esimesele paadisõidule ja näha tema esimest homaari lähedalt, kui see lõksust välja tuli. Ta pole veel päris valmis pähklipureja ja sidrunivõiga homaari puhul, aga ta tundus olevat üsna õnnelik, et sai meiega seal olla. Loodan, et saame seda järgmisel aastal uuesti teha.

Kõik need seiklused tuletasid mulle meelde, miks ma teen seda, mida ma teen.

Suvi pole muidugi läbi ja suveilm kestab veel. Orkaanide hooaeg on hoogustumas ja samamoodi kiired sügiskuud. Ookeani külluse taastamisele ja regeneratiivse sinise majanduse kasvatamisele keskendudes mõtlen ka kevadele ja suvele. Nagu teisedki Ookeanifondi meeskonna liikmed, võtame uuesti kokku erinevate kohtumiste teemad ja põimime need tööplaaniks. Loodame, et orkaanide hooaeg ei osutu pärast sel aastal juba nähtud kohutavaid torme surmavaks, ning oleme tänulikud kõigile meie kogukonna liikmetele, kes panustavad – meie, nende kogukondade ja tuleviku heaks.